Reviderejuvvon nationálabušeahtta:
Árvaluvvo 7,5 miljovnna kruvnno Østfold, Buskerud, Oslo ja Akershus Stáhtahálddašeaddji healban áššiid meannudeapmái
Ođas | Almmustahtton: 15.05.2025 | Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanta
Østfold, Buskerud, Oslo ja Akershus stáhtahálddašeaddjis leat dearvvašvuođasuorggis hui olu riekteáššit healban gieđahalakeahttá. Ráđđehus árvala ovtta háve juolludit 7,5 miljovnna kruvnno vai eanet áššit gieđahallojuvvojit, ja dáid gaskkas maid áššit mat leat healban.
– Østfold, Buskerud, Oslo ja Akershus stáhtahálddašeaddjis ledje čakčat badjel 2000 váiddaášši dearvvašvuođasuorggis mat eai leat gieđahallojuvvon. Stáhtahálddašeaddji dilli lea ássiid riektesihkarvuođa dáfus duođalaš, ja lea vuđolaččat bargojuvvon gávdnat čovdosa. Ráđđehus árvala reviderejuvvon nationálabušeahtas liigejuolludeami áigeráddjejuvvon prošektii áššegieđahallama duohpamii. Statens helsetilsyn (Stáhta dearvvašvuođabearráigeahčču) šaddá prošeavtta hálddašeaddjin, muitala dearvvašvuođa- ja fuolahusministtar Jan Christian Vestre.
Dál leat guorahallame iešguđetlágan doaibmabijuid mat sáhtáše veahkehit stáhtahálddašeddjiid resursadili hárrái sihke oanehit ja guhkit áiggi vuollái. Ráđđehusa árvalan juolludeapmi reviderejuvvon nationálabušeahtas eaktuda lagas ovttasbarggu Stáhta dearvvašvuođabearráigeahču ja Østfold, Buskerud, Oslo ja Akershus Stáhtahálddašeaddji gaskka.
Vuoigatvuođaváidagat
Pasieanttas ja geavaheaddjis (dahje su ovttasteaddjis) lea pasieanta- ja geavaheaddjevuoigatvuođalága § 7-2 mielde vuoigatvuohta stáhtahálddašeaddjái váidit dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusaid jus oaivvilda ahte muhtin vuoigatvuohta mii sus lea pasieanta- ja geavaheaddjevuoigatvuođalága mielde, ii leat devdojuvvon, ovdamearkka dihte jus ii leat ožžon dan veahki masa livččii vuoigatvuohta (dahje ii leat ožžon rievttes dási veahki, ii doarvái veahki, dahje veahkki ii boahtán govttolaš áiggi sisa jna.). Váidda galgá sáddejuvvot dan bálvalussii dahje divššárii mii lea dahkan ovttaskasmearrádusa dahje mearridan divššu, nu ahte dat/son oažžu vejolašvuođa muhttit iežas mearrádusa. Jus bálvalus dahje divššár ii nuppástuhte iežas mearrádusa, de sáddejuvvo váidda stáhtahálddašeaddjái guorahallamii. Stáhtahálddašeaddji galgá mearridit dáid váiddaáššiid, ja ØBOA stáhtahálddašeaddjis leat olu diekkár áššit healban.
Ávžžuhus guorahallat
Pasieanttas, geavaheaddjis (dahje su ovddasteaddjis) ja muhtin oktavuođain su lagamus olbmos, lea pasieanta- ja geavaheaddjevuoigatvuođalága § 7-4 mielde vuoigatvuohta bivdit stáhtahálddašeaddji guorahallat, namalassii bivdit stáhtahálddašeaddji árvvoštallat vuolggahit bearráigeahččoášši ja árvvoštallat lea go bálvalus/divššár rihkkon dearvvašvuođageatnegasvuođa dahje meaddán dearvvašvuođaveahki addimis. Dát sáhttá leat áigeguovdil ovdamearkka dihte jus pasieanta/geavaheaddji oaivvilda ahte son lea ožžon boasttu diagnosa/divššu/dálkasa/dálkkasmeari. Guorahallanávžžuhusa sáhttá čállit skovvái stáhtahálddašeaddji neahttasiiddus.
Duođalaš dáhpáhusaid dieđiheapmi
Pasieanttas, geavaheaddjis dahje su lagamus olbmos lea, ee. pasieanta- ja geavaheaddjevuoigatvuođalága § 7-6 vuoigatvuohta dieđihit Stáhta dearvvašvuođabearráigehččui ja Stáhta dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusaid guorahallankommišuvdnii (dárogiel oanádus: Ukom) duođalaš dáhpáhusa, dahje jápmima dahje hui duođalaš vahága birra man sivvan lea bálvalusa addin ja mii lei vuordemeahttun vuorddehahtti riskka ektui. Ráđđehusa ođđa árvaluvvon dieđihanortnega mielde galget dieđáhusat duođalaš dáhpáhusaid birra sáddejuvvot stáhtahálddašeaddjái, eai ge Stáhta dearvvašvuođabearráigehččui. Diekkár dieđáhusaid sáhttá sáddet helsenorge.no bokte (ja melde.no bokte, mii čujuha sáddejeaddji helsenorge.no siidduide).